Projekti lõpptulemused

Selles postituses leiate meie projekti tähtsamad lõpptulemused:

 

Rahvusvahelise projekti kodulehekülg (inglise keeles) – http://www.childrenchangetheworld.eu

Tallinna Meelespea lasteaia koduleheküljel olev projekti info (eesti keeles) – https://www.tallinn.ee/est/meelespea/SA-Archimedese-Erasmus-projekt-3 

Kolme aasta küsimustike tulemused (inglise keeles)-   http://www.childrenchangetheworld.eu/portal/wp-content/uploads/2016/03/Final-questionnaire-results.pdf

Method Guide part A – Changes in educational environment (inglise keeles) – http://www.childrenchangetheworld.eu/portal/wp-content/uploads/2016/03/Let-the-children-change-the-world-method-guide.pdf 

Method Guide part B – Best practices (inglise keeles) –  http://www.childrenchangetheworld.eu/portal/wp-content/uploads/2016/03/part-B-Method-Guide.pdf

Hariduskeskkondade ja parimate tavade väljatöötamise ja kavandamise metoodikteadmik,  osa A-  (eesti keeles) – https://www.tallinn.ee/est/meelespea/SA-Archimedese-Erasmus-projekt-3

Strateegia diskrimineerimise vältimiseks alushariduses, osa B – Parimad õppetegevused (eesti keeles) – https://www.tallinn.ee/est/meelespea/SA-Archimedese-Erasmus-projekt-3

Projekti perioodide analüüsid (inglise keeles)- http://www.childrenchangetheworld.eu/portal/wp-content/uploads/2016/03/Evaluation-Criteria.pdf

Projekti levitusüritused (inglise keeles)-  http://www.childrenchangetheworld.eu/portal/wp-content/uploads/2016/03/Dissemination-activities.pdf

Advertisements

Kuues ning ühtlasi ka viimane projektikohtumine Rootsis 07- 09.mai 2018

Mai alguses võõrustasid meid projekti koordinaatorid rootslased meile juba tuttavas Rootsi linnas Mölndalis. Päevad olid väga sisukad ning palju tööd sai tehtud.

Esimesel päeval tervitasid meid soojalt Rootsi lasteaia, Bosgårdens pedagogiska enhet, direktor Naomi Jonas ning Anna Brügge, alushariduse tegevjuht, kes vastutab ning koordineerib kõikide linnas olevate koolieelsete lasteasutuste tööd ja juhtimist.

Peale põgusat sissejuhatust jätkus projektitöö. Partnerid esitlesid oma tegevusraporteid, analüüsisid seni saavutatud tulemusi ja reflektsiooniringis arutlesid, mida nad eelmise perioodi vältel õppisid. Seejärel valisime eelneva perioodi parima tegevuse, milleks osutus seekord Rootslaste tegevus “varvastega maalimine”. Lisaks otsustasime lisada “Method Guide” veel 4 lisa õppetegevust – iga perioodi hääletustulemustel teiseks jäänud tegevuse.

Peale lõunat külastasime kohalikku uut raamatukogu kus meid tervitasid majahaldjad Gunilla ja Anna. Meile tutvustati nii maja ajalugu kui ka kirjandust, mis käsitleb kõiki diskrimineerimise aluseid, inimõigusi ning võrdseid võimalusi kõigile. Tutvusime ka raamatukogu uue osaga, kus asusid mitmed huvitavad toad, nt “apple room” ehk “õuna tuba”, mis on mõeldud erivajadustega lastele. Hiljem viidi meid “story telling room” ehk “lugemissaali”, mis erineb väga meile teada tuntud traditsioonilisest lugemissaalist. Seal saime lähemalt tutvuda raamatukogus pakutava temaatilise lastekirjandusega. Päev lõppes põnevas “Prison Island” põgenemistubades.

This slideshow requires JavaScript.

Teist päeva alustasime tagasivaatega esimesele, kus arutasime ja avaldasime mõtteid seoses “Method Guide” lisatavate lisa õppetegevuste täienduste kohta. Peale pausi andsid nii Norra, Itaalia kui ka Eesti delegatsioon ülevaate neile projekti alguses määratud ülesannete kohta.  Norra andis ülevaate projekti levitamise plaani kohta (kuhu oleme jõudnud? mis plaanid on edasi?), Itaalia rääkis rahvusvahelise projekti veebilehe täiendamisest ja pidevast uuendamisest ning Eesti andis ülevaate 3.a jooksul läbi viidud küsimustike analüüsi kohta. Päeva lõpetasime Criteria 4, vanus ja erivajadused, analüüsimise ning hindamisega.

 

Kolmas päev ehk projekti viimane ühine päev algas Rootsi lasteaia direktori tänukõnega. Edasi jagunesime rahvusvahelistesse gruppidesse, et analüüsida tervet projekti ning hiljem avaldada oma mõtteid ühises ringis. Peale ühisringi jagasid projekti koordinaatorid omi mõtteid ja visiooni “Method Guide” valmimise osas. Kokku sai veel lepitud viimastes tähtsates detailides ning kuupäevades lõppdokumentide vormistamisel.

Meie viimast ühist õhtut tähistasime ühe väga toreda laevasõiduga “M / S Trubaduren” pardal, kus ei olnud puudust heast söögist, meelelahutusest ning eelkõige seltskonnast. Mõtlesime tagasi sellele kolmele aastale, koos õpitule/kogetule ja sellele, kuidas ühest pisikesest ideest võib saada suur projekt.

Lois Lowry on öelnud, et “Lastel on õigus mõelda, et nad võivad ja suudavad maailma muuta” (“Kids deserve the right to think that they can change the world.”) seega, süstigem neile seda teadmist ning LASKEM LASTEL MUUTA MAAILMA!

 

 

 

Õppetegevused

Käesoleva perioodi vältel on igal projektipartneril ülesanne mõelda välja tegevus seoses projekti valdkonnaga vanus ja erivajadused. Meie lasteaia kõik rühmad esitasid ühe õppetegevuse konspekti mille seast majasisese hääletuse tulemusena valiti välja kaks parimat tegevust, mille tõlkisime inglise keelde ja esitasime projektipartneritele. Võitjateks osutusid seekord Mõmmikute ja Sipsikute rühma tegevused.

Mõmmikute rühma tegevus  „Karumõmm on eriline“

Õpetajad: Laura Laubre ja Monika Katsev

Eesmärgid:

  1. Laps tunneb näo- ja kehaosi, märkab erinevusi (mis on puudu).
  2. Laps oskab loendada 2-ni.
  3. Laps tutvub uute sõnadega, lapse sõnavara rikastamine.
  4. Laps suudab ennast loovalt väljendada laulmise ja liikumise kaudu.

Tegevuse käik :

Üks õpetaja on jänes, teine on karu. Jänes kurvastab, et tal ei ole sõpru  ja läheb sõpra otsima. Leiab karu, kellel on ainult üks kõrv. Jänes teretab ja küsib, kas karu soovib tema sõbraks saada. Karu ei kuule mida jänes räägib. Jänes märkab karu eripära ja siis ütleb kõvema häälega, karu kuuleb ja on hea meelega nõus jänese sõbraks saama. Koos minnakse metsa mängima.  Koos mängides leiavad veel ühe karu, kellel on üks käpp (parem) puudu. Jänes tutvub ja soovib sõbraks saada aga karul ei ole võimalik õiget käppa anda. Jänes märkab seda ja annab teise käpa. Koos minnakse tantsima „Hüppan , hüppan, hüppan hops (keerutan, plaksutan) jne. Lõpetuseks seletab õpetaja pildimaterjali abil, et mõned inimesed on erinevad kui meie , kuid nad saavad olla ikkagi head sõbrad kellega koos mängida, laulda ja tantsida.

„Mina“

Heljo Mänd

 

Mul on kaks väikest kätt, pliksukätt – plaksukätt.

Mul on kaks väikest jalga, kepsujalg- kõpsujalg.

Mul on kaks väikest silma, nirgisilma-sirgusilma.

Mul on kaks väikest kõrva, krapsukõrva – krõpsukõrva.

Aga üks väike nina, nöpsnina – nipsinina.

Suur on ainult minu MINA.

 

mõmmikud 2mõmmikud

 

Sipsikute rühma tegevus “Erivajadustega inimesed”

Õpetaja: Jaanika Reinik ja Kätlin Valge

Sissejuhatus:

Sissejuhatavas osas toimus arutelu seoses erivajadusetega, kasutades näitmaterjalina “Friends” sarja mulaaže erivajadustega inimestest. Lapsed võtsid kordamööda karbist mulaaže ning rääkisid neist (mida näevad, mida teavad ja on päriselus näinud). Teised ringis olevad lapsed said seejärel võimaluse täiendada. Õpetaja toetas arutelu suunavate küsimuste ja endapoolsete mõtetega.

Põhiosa sissejuhatusena näitas õpetaja kahte plakatit pealkirjaga “Uus laps Sipsikute rühmas”. Lastel ülesanne kujutada ette rühma tulemas uusi lapsi, üks neist pime, teine kurt. Õpetaja selgitas, et mõlemale lapsele pannakse nimi, mõeldakse vanus ja seejärel on kõigil võimalik mõelda sellele, milline oleks selle lapse lasteaiapäev Sipsikute rühmas toetudes järgnevatele küsimustele:

  • Mis tunne võib olla kurdil/pimedal lapsel meie rühmas käia?
  • Millised raskused võivad ette tulla?
  • Mida saab ta teha samamoodi nagu kõik teised?
  • Kuidas saaks aidata tal kohaneda/ aidata igapäevastes tegevuses?

eriv1eriv2

Tegevuse põhiosa kahes grupis:

Esimene grupp lõi profiili pimedale poisile, kellele nimeks pandi Toomas.

Lapsed kirjeldasid Toomase päeva tuues esialgu välja rohkem muresid arvates, et pimedana ei saa Toomas hästi isegi riideid vahetada, WCś käia ja süüa.

Järgnesid praktilised tegevused mängimaks läbi seda, mis tunne on mitte näha.

  1. Tegevus – Kolm last liikusid teise tuppa, kus õpetaja sidus kinni nende silmad (laste nõusolekul) ning teised moodustasid rühmatoa põrandale takistusraja. Laste ülesandeks oli kaetud silmadega kaaslased juhatada ruumi teise otsa ilma, et keegi millegile vastu läheks (tegevusel kaks kordust)
  2. Tegevus – Õpetaja sidus ühel lapsel (lapse nõusolekul) kinni silmad ja teised moodustasid lapse ümber ringi. Ringi keskel oleval lapsel ülesandeks öelda, kes parasjagu midagi ütles ning kust hääl tuleb (seljatagant, paremalt, vasakult…) (Tegevusel kaks kordust).

Praktiliste tegevuste järel oli osade laste arusaam muutunud. Näiteks tõid lapsed välja selle, et tegelikult tunnevad nad üksteist ka nägemata hääle järgi ära. Üks laps tõi aga välja, et tema jaoks oli hirmus silmad kinni liikuda, sest ta tundis hirmu, et põrkab millegi vastu.

Tegevuse järel lastel ülesandeks joonistada, kuidas nende arvates Toomas välja võiks näha. Siin plakat lapsesuu ütlemistega ja joonistused:

plakat

Teine grupp lõi profiili kurdile tüdrukule, kelle nimeks pandi Liilia.

Lapsed tõid välja enim seda, et tal võib olla kurb, kui ta ei kuule näiteks mida tegevustes ja mängus räägitakse või mida räägib õpetaja. Lapsed pakkusid lahenduseks eri variante: talle kätega selgitamist, kirjutamist ja joonistamist või lihtsalt ette näitamist.

  1. Tegevus – lapsed tõmbasid kordamööda purgist igapäevase olukorra, mida teistele ilma sõnadeta selgitada. Siltidel näiteks: “Tahan juua, palun vett”; “Ma kukkusin, vajan plaastrit”; “Mul on nohu, palun salhvrätikut”…
  2. Tegevus – lapsed tutvusid viipekeelega. Õpetaja näitas tahvelarvutist mõningaid viipekeele märke ning seejärel videot, kus õpetati viipekeelt. Video vaatamise järel katsetati ja harjutati mõningaid viipekeelseid sõnu.  Ühiselt öeldi viipekeeles lause “ma oskan natukene viipekeelt”.

Tegevustele järgnes kokkuvõte ning lastel ülesandeks joonistada, milline Liilia nende arvates välja võiks näha. Siin joonistused ja plakat lapsesuu ütlemistega:

plakat 2

Kokkuvõte:

Nii mõnigi laps muutis tegevuse käigus oma arvamust eelkõige seoses võimalike raskustega, mis Toomasel ja Liilial esineda võivad. Mõisteti, et on võimalik ennast ka sõnadeta väljendada ning nägemata liikuda ja vestluses olla. Lisaks osati tegevuste järel välja tuua täiendavalt näiteid, kuidas lapsi igapäevaselt aidata võiks.

Mõned lapsesuu näited:

  • “Ta saab kallistada. Ja me saame teha nii, et kui ta ei kuule, siis võime seda kuidagi sõrmedega ette näidata või võime seda joonistada.” (Liiliast)
  • “Kui ta ei kuule, siis ta on kurb, et ei saa kaasa teha. Aga joonistada ja muidu kõike saab teha, lihtsalt ta ei kuule, kui öeldakse, et on tema kord.” (Liiliast)
  • “Temaga saab asju arutada ja tal on hea meel, kui seda juttu ise keegi alustab. Siis on ka hea meel, kui keegi mängu kutsub. Ta kuuleb ju samu asju, mida kõik teised.” (Toomasest)
  • “Tore, kui teine näitab, mis on hea mäng. Teda võiks käest kinni hoides mängima viia ja ise panna ta käsi õige jupi peale. Headus annab hoolivust!” (Toomasest)

 

Laskem lastel muuta maailma! 🙂

Haabersti linnaosa lasteasutuste õpetajate konverents „Õnnelik õpetaja – õnnelik laps!“

23. novembril 2017 toimus Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva ning „Tallinna alusharidus 100“ raames Haabersti linnaosa lasteasutuste õpetajate konverents „Õnnelik õpetaja – õnnelik laps!“. Konverentsil jagasid Haabersti lasteasutuste õpetajad oma töökogemusi kolleegidele.

23961140_1482204731815964_352036877_o

Tallinna Meelespea Lasteaiast esinesid õpetajad Kätlin Valge ja Jaanika Reinik ettekandega rahvusvahelise projekti rakendamisest meie lasteaias. Muuhulgas räägiti sellest kuidas projekt on lisaväärtus mitmekesisema ja silmaringi avardava alushariduse võimaldamiseks koolieelses lasteasutuses, et ennetada diskrimineerimist ja julgustada sallivat käitumist. Põhirõhk oli aga parimate praktikanäidete jagamine ehk siis Eesti tegevuste presenteerimine, mida oleme projekti kestel läbi viinud oma lasteaias.

Link uudisele Haabersti Linnaosa Valitsuse koduleheküljel: http://www.tallinn.ee/est/Uudis-Haabersti-linnaosa-lasteasutuste-opetajate-konverents-Onnelik-opetaja-onnelik-laps

 

Laskem lastel muuta maailma! 🙂

Projekti infotund õpetajatele (26.10.2017)

Peale rahvusvaheliste projektikohtumiste toimumist on oluline, et “rändavad õpetajad” tutvustavad projektikohtumisel õpitud teadmisi ja kokkuleppeid oma kolleegidele. Nii ka toimus peale Poola projektikohtumist projekti infotund, mille valmistasid ette ja viisid läbi Kätlin Valge, Jaanika Reinik, Kerli Aasa ja Terje Vandmann.

Infotunnis tegid õpetajad ülevaate Poola projektikohtumisel toimunust, vaadati pilte ja videosid ning analüüsiti koolitusel käsitletud teemasid. Toimus sissejuhatus järgmise perioodi temaatikasse (vanus ja erivajadused) mida käsitleti läbi valdkonna analüüsi tulemuste (meie maja näitel) ja ühismängude.

Üheskoos lepiti kokku kuupäevades millal iga rühm esitab oma tegevuskonspekti, millal hääletatakse Eesti parima tegevuse poolt ja edastatakse see projektipartneritele. Ühtlasi saadame sel aastal Jõulutervitused posti teel seega meisterdavad lapsed igast rühmast neli Jõulukaarti mis lähevad meie parnterlasteaia lastele Norrasse, Rootsisse, Itaaliasse ja Poolasse 🙂