Õppetegevused

“Lapse seksuaalsus hakkab kujunema tema sünni hetkest. Esimesed lähedaste puudutused, mis tekitavad positiivseid tundeid tekitavad soovi kogeda seda veel ja veel. Olles saanud positiivseid hea puudutuse kogemusi tunneb laps kasvades end suure tõenäosusega oma kehas võimalikult hästi ning soovib ka teistele hea puudutuse kogemust pakkuda.”

Käesoleva perioodi vältel on igal projektipartneril ülesanne mõelda välja tegevus seoses projekti valdkonnaga seksuaalsus ja seksuaalne identiteet. Meie lasteaia kõik rühmad esitasid ühe õppetegevuse konspekti mille seast majasisese hääletuse tulemusena valiti välja kaks parimat tegevust, mille tõlkisime inglise keelde ja esitasime projektipartneritele. Võitjateks osutusid seekord Naksitrallide ja Sipsikute rühma tegevused.

Naksitrallide perenädalaks koostatud tegevus, õpetaja Anneli Aasamets

Tegevuse teema: Erinevad peremudelid

Eesmärgid:

  • Laps oskab nimetada lähisugulasi (ema, isa, kasuema, kasuisa, vanaema, vanaisa, onu, tädi, vend, õde, poeg, tütar)
  • Laps teab, et pered võivad olla erinevad.
  • Laps tunneb värve (sinine, punane, kollane, oranz, lilla, roheline)
  • Laps oskab loendada kuueni.

Tegevuse käik:

Pereraamatu vaatlus. Õpetaja näitab raamatut ja loeb pildil olevate perede kohta. Arutletakse koos lastega, missuguses korteris mingi pere elab aknast paistvate iseloomulike tunnuste järgi.

Iga laps räägib oma perest (kes elavad tema kodus).

Mäng: Koostame oma mängupere

Mängu käik: Kuuele erivärvilisele paberile on laotud tagurpidi inimeste pildid (näit kollasel tüdrukute pildid, rohelisel poiste pildid, punasel nooremad naised, sinisel nooremad mehed, oranzil vanemad naised, lillal vanemad mehed). Lapsed veeretavad kordamööda värvi-täringut ja vastavalt saadud värvile võtavad sama värvi paberilt ühe inimese. Nii moodustuvad erinevad pered. Põnevuse lisamiseks  kautada ka nooleratast. Pärast värvi veeretamist saab laps keerutada noolt ja siis selgub kas saad liikme juurde võtta või mitte (olenevalt kas nool jääb jah-ile või ei-le). Pärast loetakse pereliikmed üle ja võrreldakse perede suuruseid ja vanuseid jne. Perede võrdlemisel saab õpetaja võimaluse vastata tekkinud küsimustele ja arutleda kas reaalselt ka selliseid peresid olemas võib olla.

 

Sipsikute perenädalaks koostatud tegevus, õpetaja Jaanika Reinik

Tegevuse teema: Suur “EI” või nõusolev “Jah!”

Eesmärgid:

  • laps teeb vahet “heal” ja “halval” puudutusel
  • laps osaleb vestluses teemal “Minu keha kui tempel”
  • laps julgeb enda eest seista ja vajadusel öelda “EI”
  • laps teab, millal ja kus on sobilik olla alasti

Tegevuse käik :

Õpetaja tutvustas lastele mängukotti ning reegleid, mida antud mängus tuleb järgida. Enne mänguga alustamist palus õpetaja igal lapsel öelda enda vaikne “Ei” ning seejärel vali “Ei”.

Mäng:

Iga laps tõmbas mängukotist välja kaardi, mida ta kirjeldas ning vastavalt oma tunnetele lahterdas selle kas sobivaks või mittesobivaks tegevuseks. Vajadusel esitas õpetaja lastele suunavaid küsimusi. Osasid kaarte mängiti koos lastega läbi, et paremini mõista nendel piltidel oleva tegevuse tähendust.

Näiteks:

  • “Rühmakaaslane näitab Sulle peput”

Lapsed kirjeldasid seda tegevust kui mittesobivat, sest see tekitab neis halva tunde.

Laps: “Mitte keegi ei taha näha teise lapse paljast peput!”

Õpetaja: “Kus kohas on sobiv võtta lapsel seljast oma seelik/jalast oma püksid?

Lapsed: “Ainult WC-s”

Õpetaja: “Kas on viisakas kellegi teise peput lüüa?”

Lapsed leidsid selle tegevuse olevat ebameeldiv, sest neile ei meeldi kui nende peput lüüakse.

  • “Rühmakaaslane kallistab sind” 

Lapsed olid üksmeelel, et kallistus on lubatud, et see tekitab hea tunde.

Õpetaja: „Kas siis on hea kallistada, kui ainult üks laps seda soovib aga teine mitte?; mis tunne on kui keegi liiga kõvasti sind kallistab?; mis tunne on kui keegi ei pane käsi ümber sinu mitte kallistuseks vaid paneb käed ümber kaela?“

Lapsed arvasid, et kallistada on hea siis, kui mõlemad tahavad kallistada. Liiga tugevasti kallistada ei tohiks, sest siis võib haiget saada ja see teeb paha tunde. Öeldi, et käsi kaela ümber ei tohiks kindlasti panna, sest siis ei saa hingata ja see on lausa väga ohtlik.

  • “Sõber teeb lohutuseks pai”

Lapsed arvasid, et pai tegemine on selline puudutus, mis on hea ja meeldiv.

Õpetaja:“Kui sa oled kurb aga tunned, et ei taha lohutuseks paitusi, kuidas siis seda öelda võiks“?

Laste arvates piisab sellest, kui selgitada ja öelda vaiskelt ei. „Suur ei“ võib sõpra ehmatada, sest ta ju tahtis siiski lohutada, mitte midagi halba.

Lõpetavas osas vaatles õpetaja koos lastega üle kõik pildikaardid. Toimus lõpetav vestlusring, kus said sõna kõik kes soovisid midagi lisada või küsida. Lõpetuseks ütles õpetaja koos kõigi lastega vaikse ja seejärel „Suure ei“. („Suur ei“ oli seejuures enamik lastel oluliselt konkreetsem ja häälekam, kui tegevuse alguses).

UntitledUntitled1Untitled2

Advertisements