Viies projektikohtumine Poolas 15-17. oktoober 2017

Oktoobri keskpaigas võõrustasid meid Poola projektipartnerid Stanini nimelises külas Łuków´i maakonnas. Esimesel päeval külastasime nende kooli  ja lasteaeda, Zespol Szkol w Staninie – Przedszkole, mis asusid ühes hoones ja uut sõimekompleksi mis asus teises hoones. Kohapeal saime tunda tõelist Poola külalislahkust, mis õhkas meid vastu võtvatest lastest ja täiskasvanutest!

 

Esmalt külastasime lastesõime kus uues modernses hoones võeti meid vastu riigilippude lehvides. Lapsed esitasid meile ringtantsu-mängu ja jagasid kingituseks lasteaia logoga raamatu järjehoidjaid. Meid transportis vahva kollane koolibuss, mis edasi viis meid linnavalituse hoonesse.

Kohapeal tutvustati meile linna ajalugu ja piirkonna alajaotust. Edasi liikusime koolimajja, kus samas hoones teisel korrusel paikneb ka lasteaed.

Kombekohaselt pakkus direktor külalistele enne sisenemist leiba ja soola. Koridorides tervitasid kooliõpilased külalisi riigilippudega lehvitades ja edasi jätkus vastuvõtt spordisaalis kuhu terve kool kogunes. Nimelt tähistati sel päeval Poola õpetajatepäeva ja nii lapsed kui ka pedagoogid olid ette valmistanud eeskavad.

Projektikohtumine jätkus reaalainete klassiruumis, kus projektipartnerid esitasid möödunud perioodi töö tulemusi video ja power point´i abil. Hea tavana jagasid partnerid omavahel kodudest kaasa võetud kingitusi (tervituskaardid lastelt, teemakohane lastekirjandus jne) ning meie viisime oma sõpradele savikujukesed, mis nad Eesti projektikohtumisel ise olid meisterdanud.

Pidupäeva puhul toimus kohalikus raamatukogus linnapea vastuvõtt kuhu olime ka meie lahkesti kutsutud. Projektikohtumise esimene päev lõppes rõõmsas ja elevas meeleolus, mida tekitas ka osaliselt suur ootus järgmise päeva koolituse ees.

Projektikohtumise teisel päeval toimus põhjalik koolitus meie projekti viimase valdkonna kohta – vanus ja erivajadusel. Me õppisime lähemalt tundma ja analüüsisima diskrimineerimise erinevaid aspekte, põhjuseid, väljundeid ja väärarusaamu. Kirjutasime üles mõtteid seoses ühiskondlike stereotüüpsete arusaamade kohta vanade ja noorte ning erivajadustega inimeste kohta. Kaardistades sellega hoiakud, mida soovime muuta.

awareness = knowledge + empathy

Selleks, et paremini mõista erivajadustega inimese elu, mängisime läbi elulised olukorrad tehes läbi stimulatsioonid: pajakinnastega nätsu kätte saamine pakendist, lumekinnastega lipsu sidumine, nägemist hägustavate prillidega piirjoontes värvimist. Üks meeleolukamaid näiteid oli aga kogemuslik eksperiment sellest, kuidas üks inimene istub ja püüab jätta meelde teksti mida talle ette loetakse. Samal ajal aga on tema ümber inimesed kellest üks sosistab kõrva teist teksti, teine puudutab kaela ja juukseid, kolmas koputab ebaregulaarselt õlale… ehk siis milline on elu autistina (pidevad segajad, sensoorsed puudutused, skisofreeniline heli kõrvus).

Ülevaate erinevatest teraapiavormide rakendamisest andis meile kooli füsioterapeut, kes peale koolituspäeva tutvustas enda tööruume ja -vahendeid.

Peale pikka koolituspäeva toimus koolis pidulik ühisõhtusöök, kus olid koos meiega kohal ka kõik õpetajad. Meile tutvustati lasteaia, logopeedi ja füsioterapeudi ruume. Saime ka omal nahal tunda tunnetustoa varieeruvaid meetodeid ja vahendeid, mida seal koolis ja lasteaias kasutatakse lastega töötamisel.

Möödunud perioodi parimaks praktikaks osutus seekord Norra tegevus “Family Constellations” ehk erinevate peremudelite loomine.

Projektikohtumise kolmanda päeva veetsime Poola pealinnas Warsawis kus külastasime rändnäitust “Invisible Exhibition” (https://niewidzialna.pl/en/?accessible=1)

Näitusel oli meile giidiks vaegnägija kes saatis meid läbi erinevate tubade oma häälega. Ruumid olid kottpimedad ja igaüks representeering igapäevastest kohtadest – köök, tänav, mets jne. Igas toas oli oma ülesanne – midagi leida, meelde jätta jne.

At the exhibition our visitors acquire information through touch, hearing and smell, and sense of balance. This way they can in the new situation, in the absence of vision, to know not only the difficulties faced by blind people, but they also have held that even in the darkness of the world can be beautiful and full. – Invisible Exhibition

Näituse eesmärk on tutvustada pimedate elu läbi positiivse kogemuse, “näidates” kuidas vaegnägijaid vajadusel toetada ja neid mõista.

zdjecia_niewidzialna8

Suur tänu meie Poola projektipartneritele meeleoluka ja silmi avava projektikohtumise korraldamise eest!

Advertisements

Õppetegevused

“Lapse seksuaalsus hakkab kujunema tema sünni hetkest. Esimesed lähedaste puudutused, mis tekitavad positiivseid tundeid tekitavad soovi kogeda seda veel ja veel. Olles saanud positiivseid hea puudutuse kogemusi tunneb laps kasvades end suure tõenäosusega oma kehas võimalikult hästi ning soovib ka teistele hea puudutuse kogemust pakkuda.”

Käesoleva perioodi vältel on igal projektipartneril ülesanne mõelda välja tegevus seoses projekti valdkonnaga seksuaalsus ja seksuaalne identiteet. Meie lasteaia kõik rühmad esitasid ühe õppetegevuse konspekti mille seast majasisese hääletuse tulemusena valiti välja kaks parimat tegevust, mille tõlkisime inglise keelde ja esitasime projektipartneritele. Võitjateks osutusid seekord Naksitrallide ja Sipsikute rühma tegevused.

Naksitrallide perenädalaks koostatud tegevus, õpetaja Anneli Aasamets

Tegevuse teema: Erinevad peremudelid

Eesmärgid:

  • Laps oskab nimetada lähisugulasi (ema, isa, kasuema, kasuisa, vanaema, vanaisa, onu, tädi, vend, õde, poeg, tütar)
  • Laps teab, et pered võivad olla erinevad.
  • Laps tunneb värve (sinine, punane, kollane, oranz, lilla, roheline)
  • Laps oskab loendada kuueni.

Tegevuse käik:

Pereraamatu vaatlus. Õpetaja näitab raamatut ja loeb pildil olevate perede kohta. Arutletakse koos lastega, missuguses korteris mingi pere elab aknast paistvate iseloomulike tunnuste järgi.

Iga laps räägib oma perest (kes elavad tema kodus).

Mäng: Koostame oma mängupere

Mängu käik: Kuuele erivärvilisele paberile on laotud tagurpidi inimeste pildid (näit kollasel tüdrukute pildid, rohelisel poiste pildid, punasel nooremad naised, sinisel nooremad mehed, oranzil vanemad naised, lillal vanemad mehed). Lapsed veeretavad kordamööda värvi-täringut ja vastavalt saadud värvile võtavad sama värvi paberilt ühe inimese. Nii moodustuvad erinevad pered. Põnevuse lisamiseks  kautada ka nooleratast. Pärast värvi veeretamist saab laps keerutada noolt ja siis selgub kas saad liikme juurde võtta või mitte (olenevalt kas nool jääb jah-ile või ei-le). Pärast loetakse pereliikmed üle ja võrreldakse perede suuruseid ja vanuseid jne. Perede võrdlemisel saab õpetaja võimaluse vastata tekkinud küsimustele ja arutleda kas reaalselt ka selliseid peresid olemas võib olla.

 

Sipsikute perenädalaks koostatud tegevus, õpetaja Jaanika Reinik

Tegevuse teema: Suur “EI” või nõusolev “Jah!”

Eesmärgid:

  • laps teeb vahet “heal” ja “halval” puudutusel
  • laps osaleb vestluses teemal “Minu keha kui tempel”
  • laps julgeb enda eest seista ja vajadusel öelda “EI”
  • laps teab, millal ja kus on sobilik olla alasti

Tegevuse käik :

Õpetaja tutvustas lastele mängukotti ning reegleid, mida antud mängus tuleb järgida. Enne mänguga alustamist palus õpetaja igal lapsel öelda enda vaikne “Ei” ning seejärel vali “Ei”.

Mäng:

Iga laps tõmbas mängukotist välja kaardi, mida ta kirjeldas ning vastavalt oma tunnetele lahterdas selle kas sobivaks või mittesobivaks tegevuseks. Vajadusel esitas õpetaja lastele suunavaid küsimusi. Osasid kaarte mängiti koos lastega läbi, et paremini mõista nendel piltidel oleva tegevuse tähendust.

Näiteks:

  • “Rühmakaaslane näitab Sulle peput”

Lapsed kirjeldasid seda tegevust kui mittesobivat, sest see tekitab neis halva tunde.

Laps: “Mitte keegi ei taha näha teise lapse paljast peput!”

Õpetaja: “Kus kohas on sobiv võtta lapsel seljast oma seelik/jalast oma püksid?

Lapsed: “Ainult WC-s”

Õpetaja: “Kas on viisakas kellegi teise peput lüüa?”

Lapsed leidsid selle tegevuse olevat ebameeldiv, sest neile ei meeldi kui nende peput lüüakse.

  • “Rühmakaaslane kallistab sind” 

Lapsed olid üksmeelel, et kallistus on lubatud, et see tekitab hea tunde.

Õpetaja: „Kas siis on hea kallistada, kui ainult üks laps seda soovib aga teine mitte?; mis tunne on kui keegi liiga kõvasti sind kallistab?; mis tunne on kui keegi ei pane käsi ümber sinu mitte kallistuseks vaid paneb käed ümber kaela?“

Lapsed arvasid, et kallistada on hea siis, kui mõlemad tahavad kallistada. Liiga tugevasti kallistada ei tohiks, sest siis võib haiget saada ja see teeb paha tunde. Öeldi, et käsi kaela ümber ei tohiks kindlasti panna, sest siis ei saa hingata ja see on lausa väga ohtlik.

  • “Sõber teeb lohutuseks pai”

Lapsed arvasid, et pai tegemine on selline puudutus, mis on hea ja meeldiv.

Õpetaja:“Kui sa oled kurb aga tunned, et ei taha lohutuseks paitusi, kuidas siis seda öelda võiks“?

Laste arvates piisab sellest, kui selgitada ja öelda vaiskelt ei. „Suur ei“ võib sõpra ehmatada, sest ta ju tahtis siiski lohutada, mitte midagi halba.

Lõpetavas osas vaatles õpetaja koos lastega üle kõik pildikaardid. Toimus lõpetav vestlusring, kus said sõna kõik kes soovisid midagi lisada või küsida. Lõpetuseks ütles õpetaja koos kõigi lastega vaikse ja seejärel „Suure ei“. („Suur ei“ oli seejuures enamik lastel oluliselt konkreetsem ja häälekam, kui tegevuse alguses).

UntitledUntitled1Untitled2

Projekti Infotund õpetajatele (31.05.17)

Norra projektikohtumisel osalenud õpetajad Kätlin Valge, Terje Vandmann, Jaanika Reinik ja Kerli Aasa viisid läbi Tallinna Meelespea lasteaia õpetajatele infotunni.

18901326_10211956951015458_1493005091_o

Infotunnis andsid projektimeeskonna liikmed ülevaate Norra projektikohtumisest. Toimus sissejuhatus järgmise perioodi temaatikasse ja meenutus koolitusest “Lapsed või poisid ja tüdrukud” (Ülle Marike Papp ja Riina Kütt).

Õpetajad arutlesid teemal bioloogiline ja sotsiaalne sugu (sex and gender). Üheskoos vaadati videot #LikeAGirl ning analüüsiti nähtut.

Varasemalt on seksuaalkasvatuse teemalisel koolitusel osalenud mõned õpetajad, kes projekti infotunnis andsid ülevaate koolitusest “Lapse seksuaalne areng ja seksuaalkasvatus lasteaias” – Lemme Haldre (kliiniline psühholoog- psühhoterapeut, lastearst). Õpetajad tutvustasid kolleegidele murebaromeetrit,  vesteldi lapse seksuaalsest arengust erinevatel eaperioodidel, seksuaalkasvatusest lasteaias ja laste seksuaalse väärkohtlemise märkamisest ja lapse toetamise olulisusest.

Üheskoos mängiti “Suur “EI”, väike “EI”” mängu. Järgnes analüüs HollySiz – The light videole. Õpetajad arutlesid avameelselt suures ringis, mis tundeid ja mõtteid video neis tekitas.

18836095_10211956950535446_1767801204_o

Järgmine majasisene pedagoogiline nõupidamine toimub septembris, kus esitavad kõik 13 rühma oma tegevuskonspektid seoses kolmanda kriteeriumiga – seksuaalsus ja seksuaalne identiteet. Majasisese hääletuse põhjal valitakse välja kaks parimat tegevust, mis tõlgitakse inglise keelde ja esitatakse projektipartneritele läbi proovimiseks.

 

Kaunist suve kõigile! 🙂

 

 

Neljas projektikohtumine Norras 3-5. aprill 2017

Norra lasteaed Gråtass võõrustas meid aprilli alguses. Projektikohtumise esimesel päeval tervitas meid Fredrikstad´i linnapea Jon-Ivar Nygaard.

norras3

Sissejuhatava osa möödudes, asusime projekti töö juurde. Valisime parima praktika näite, milleks seekord osutus Itaalia tegevus (ametite memoriin). Partnerid esitlesid oma tegevusraporteid, analüüsisid seni saavutatud tulemusi ja reflektsiooniringis arutlesid, mida nad eelmise perioodi vältel õppisid.

Igal projektikohtumisel organiseerib võõrustaja, vastavalt perioodi teemale, pädevaima koolitaja. Uue perioodi juhatas sisse koolitus: “Laste ja täiskasvanute sooline identiteet ja düsfooria (rahulolematus)” – Mikael Bjerkeli ja Tone Maria Hansen. Arutlesime töögruppides kuidas vastavat temaatikat lasteaia tasandil käsitleda. 

Teise päeva veetsime Gråtass lasteaiaga tutvudes. Norra lasteaiaõpetajad tutvustasid meile oma igapäevatööd lasteaia sise- ja välisalal. Saime osa nende vahvast muusika- ja teatritegevusest. Nägime huvitavaid rühmaruumide lahendusi ja saime palju häid ideid, mida tutvustada kodus oma lasteaia õpetajatele.

Norra lasteaia muusikategevuse video.

This slideshow requires JavaScript.

Kolmandal päeval tegi Norra projektimeeskonna liige Charlotte Olsen meile ülevaate enda magistritööst teemal “Kuidas lasteaia õpetajad suhestuvad temaatikaga lapsed ja seksuaalsus”.  Töö jätkus gruppides- pandi paika järgmise perioodi eesmärgid ja ajakava. 

Suur tänu meie projektipartneritele Norrast, Poolast, Itaaliast ja Rootsist tegusa ja vaheldusrikka projektikohtumise eest! Kohtumiseni uuel õppeaastal Poolas!

Norras1

Õppematerjalide uuendamine.

Märtsikuus palusime lapsevanematel aidata kaasa lasteaia ametite õppevaramu uuendamisele. Saatsime neile kirja, kus selgitasime, et laste jaoks on väga põnev leida õpitavate piltide pealt tuttavaid nägusid. Olgu selleks siis rühmakaaslase isa, kes töötab loomaarstina või ema, kes on hoopis politseinik. Lapsevanematele väga meeldis see mõte! Oleme kokku kogunud paju erinevaid pilte koos lühikeste ametikirjeldustega, mille oleme välja printinud ja kiletanud, et lastele erinevaid ameteid õpetada.

File_003 (1)

Kõik ametid on tähtsad ja põnevad. Lastel on suur rõõm nende kohta rohkem teada saada!

Suur aitäh kõigile koostöö eest! 🙂

Näitus Õismäe Raamatukogus

Rahvusvahelise projekti raames valmis laste tööde näitus teemal “Minu pere traditsioonid ehk mida teeme siis kui oleme kõik koos”. Möödunud aastal sai näitust külastada meie lasteaias, kuid käesoleval aastal on näitus kolinud juba Õismäe Raamatukogu ruumide seintele.

Lapsed tegid kunstiõpetaja Rosi juhendamisel kunstitundides pildi enda perekonnast. Koostöös koduga kirjutasid lapsed koos enda vanematega väikese lühijutu pildi kõrvale. Lühijutus palusime vastata küsimustele:

  • Kes olen mina ja kes on minu pereliikmed
  • Mis rahvusest me oleme
  • Mis keeles me omavahel räägime
  • Mida teeme siis, kui oleme kõik koos

Pilte näitusest leiab siit: http://www.tallinn.ee/est/meelespea/Naerulinnud-Vaike

147135

Ootame kõiki huvilisi näitust külastama! 🙂