Õppetegevused

Käesoleva perioodi vältel on igal projektipartneril ülesanne mõelda välja tegevus seoses projekti valdkonnaga vanus ja erivajadused. Meie lasteaia kõik rühmad esitasid ühe õppetegevuse konspekti mille seast majasisese hääletuse tulemusena valiti välja kaks parimat tegevust, mille tõlkisime inglise keelde ja esitasime projektipartneritele. Võitjateks osutusid seekord Mõmmikute ja Sipsikute rühma tegevused.

Mõmmikute rühma tegevus  „Karumõmm on eriline“

Õpetajad: Laura Laubre ja Monika Katsev

Eesmärgid:

  1. Laps tunneb näo- ja kehaosi, märkab erinevusi (mis on puudu).
  2. Laps oskab loendada 2-ni.
  3. Laps tutvub uute sõnadega, lapse sõnavara rikastamine.
  4. Laps suudab ennast loovalt väljendada laulmise ja liikumise kaudu.

Tegevuse käik :

Üks õpetaja on jänes, teine on karu. Jänes kurvastab, et tal ei ole sõpru  ja läheb sõpra otsima. Leiab karu, kellel on ainult üks kõrv. Jänes teretab ja küsib, kas karu soovib tema sõbraks saada. Karu ei kuule mida jänes räägib. Jänes märkab karu eripära ja siis ütleb kõvema häälega, karu kuuleb ja on hea meelega nõus jänese sõbraks saama. Koos minnakse metsa mängima.  Koos mängides leiavad veel ühe karu, kellel on üks käpp (parem) puudu. Jänes tutvub ja soovib sõbraks saada aga karul ei ole võimalik õiget käppa anda. Jänes märkab seda ja annab teise käpa. Koos minnakse tantsima „Hüppan , hüppan, hüppan hops (keerutan, plaksutan) jne. Lõpetuseks seletab õpetaja pildimaterjali abil, et mõned inimesed on erinevad kui meie , kuid nad saavad olla ikkagi head sõbrad kellega koos mängida, laulda ja tantsida.

„Mina“

Heljo Mänd

 

Mul on kaks väikest kätt, pliksukätt – plaksukätt.

Mul on kaks väikest jalga, kepsujalg- kõpsujalg.

Mul on kaks väikest silma, nirgisilma-sirgusilma.

Mul on kaks väikest kõrva, krapsukõrva – krõpsukõrva.

Aga üks väike nina, nöpsnina – nipsinina.

Suur on ainult minu MINA.

 

mõmmikud 2mõmmikud

 

Sipsikute rühma tegevus “Erivajadustega inimesed”

Õpetaja: Jaanika Reinik ja Kätlin Valge

Sissejuhatus:

Sissejuhatavas osas toimus arutelu seoses erivajadusetega, kasutades näitmaterjalina “Friends” sarja mulaaže erivajadustega inimestest. Lapsed võtsid kordamööda karbist mulaaže ning rääkisid neist (mida näevad, mida teavad ja on päriselus näinud). Teised ringis olevad lapsed said seejärel võimaluse täiendada. Õpetaja toetas arutelu suunavate küsimuste ja endapoolsete mõtetega.

Põhiosa sissejuhatusena näitas õpetaja kahte plakatit pealkirjaga “Uus laps Sipsikute rühmas”. Lastel ülesanne kujutada ette rühma tulemas uusi lapsi, üks neist pime, teine kurt. Õpetaja selgitas, et mõlemale lapsele pannakse nimi, mõeldakse vanus ja seejärel on kõigil võimalik mõelda sellele, milline oleks selle lapse lasteaiapäev Sipsikute rühmas toetudes järgnevatele küsimustele:

  • Mis tunne võib olla kurdil/pimedal lapsel meie rühmas käia?
  • Millised raskused võivad ette tulla?
  • Mida saab ta teha samamoodi nagu kõik teised?
  • Kuidas saaks aidata tal kohaneda/ aidata igapäevastes tegevuses?

eriv1eriv2

Tegevuse põhiosa kahes grupis:

Esimene grupp lõi profiili pimedale poisile, kellele nimeks pandi Toomas.

Lapsed kirjeldasid Toomase päeva tuues esialgu välja rohkem muresid arvates, et pimedana ei saa Toomas hästi isegi riideid vahetada, WCś käia ja süüa.

Järgnesid praktilised tegevused mängimaks läbi seda, mis tunne on mitte näha.

  1. Tegevus – Kolm last liikusid teise tuppa, kus õpetaja sidus kinni nende silmad (laste nõusolekul) ning teised moodustasid rühmatoa põrandale takistusraja. Laste ülesandeks oli kaetud silmadega kaaslased juhatada ruumi teise otsa ilma, et keegi millegile vastu läheks (tegevusel kaks kordust)
  2. Tegevus – Õpetaja sidus ühel lapsel (lapse nõusolekul) kinni silmad ja teised moodustasid lapse ümber ringi. Ringi keskel oleval lapsel ülesandeks öelda, kes parasjagu midagi ütles ning kust hääl tuleb (seljatagant, paremalt, vasakult…) (Tegevusel kaks kordust).

Praktiliste tegevuste järel oli osade laste arusaam muutunud. Näiteks tõid lapsed välja selle, et tegelikult tunnevad nad üksteist ka nägemata hääle järgi ära. Üks laps tõi aga välja, et tema jaoks oli hirmus silmad kinni liikuda, sest ta tundis hirmu, et põrkab millegi vastu.

Tegevuse järel lastel ülesandeks joonistada, kuidas nende arvates Toomas välja võiks näha. Siin plakat lapsesuu ütlemistega ja joonistused:

plakat

Teine grupp lõi profiili kurdile tüdrukule, kelle nimeks pandi Liilia.

Lapsed tõid välja enim seda, et tal võib olla kurb, kui ta ei kuule näiteks mida tegevustes ja mängus räägitakse või mida räägib õpetaja. Lapsed pakkusid lahenduseks eri variante: talle kätega selgitamist, kirjutamist ja joonistamist või lihtsalt ette näitamist.

  1. Tegevus – lapsed tõmbasid kordamööda purgist igapäevase olukorra, mida teistele ilma sõnadeta selgitada. Siltidel näiteks: “Tahan juua, palun vett”; “Ma kukkusin, vajan plaastrit”; “Mul on nohu, palun salhvrätikut”…
  2. Tegevus – lapsed tutvusid viipekeelega. Õpetaja näitas tahvelarvutist mõningaid viipekeele märke ning seejärel videot, kus õpetati viipekeelt. Video vaatamise järel katsetati ja harjutati mõningaid viipekeelseid sõnu.  Ühiselt öeldi viipekeeles lause “ma oskan natukene viipekeelt”.

Tegevustele järgnes kokkuvõte ning lastel ülesandeks joonistada, milline Liilia nende arvates välja võiks näha. Siin joonistused ja plakat lapsesuu ütlemistega:

plakat 2

Kokkuvõte:

Nii mõnigi laps muutis tegevuse käigus oma arvamust eelkõige seoses võimalike raskustega, mis Toomasel ja Liilial esineda võivad. Mõisteti, et on võimalik ennast ka sõnadeta väljendada ning nägemata liikuda ja vestluses olla. Lisaks osati tegevuste järel välja tuua täiendavalt näiteid, kuidas lapsi igapäevaselt aidata võiks.

Mõned lapsesuu näited:

  • “Ta saab kallistada. Ja me saame teha nii, et kui ta ei kuule, siis võime seda kuidagi sõrmedega ette näidata või võime seda joonistada.” (Liiliast)
  • “Kui ta ei kuule, siis ta on kurb, et ei saa kaasa teha. Aga joonistada ja muidu kõike saab teha, lihtsalt ta ei kuule, kui öeldakse, et on tema kord.” (Liiliast)
  • “Temaga saab asju arutada ja tal on hea meel, kui seda juttu ise keegi alustab. Siis on ka hea meel, kui keegi mängu kutsub. Ta kuuleb ju samu asju, mida kõik teised.” (Toomasest)
  • “Tore, kui teine näitab, mis on hea mäng. Teda võiks käest kinni hoides mängima viia ja ise panna ta käsi õige jupi peale. Headus annab hoolivust!” (Toomasest)

 

Laskem lastel muuta maailma! 🙂

Advertisements

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s